Tartu 12. Keskkooli kolmapäevased koolidiskod 90-te aastate alguses



*Paremaks olustikku sulandumiseks soovitan selle jutu lugemise soundtrackina (võimalusel Poola piraatkassettide pealt) kuulata ükskõik millise järjekorranumbriga Bravo Hitsi, Bad Boys Blue, Double You, DJ Bobo, U96 või Captain Hollywood Projecti “surematut” loomingut.
Elukohajärgsete iseärasuste tõttu või mis iganes muudel mulle teadmatutel põhjustel viis saatus mind õppima 1978. aastal avatud Tartu 12. Keskkooli, mille nimi pärast meie 1995. aasta XV lendu Tartu Kommertsgümnaasiumiks muudeti. Järgmise peaaegu kahe aastakümne möödudes kadus Kommertsgümnaasiumi õppekavast gümnaasiumi osa, mistõttu kooli nimest haihtus lisaks “gümnaasiumile” ka sõna esimene pool –  “kommerts”. Kuna kooli nimeks ei saanud ilmselgelt ainult “Tartu” jääda, siis lisati sellele kaks täiesti uut sõna. Hansa ja Kool. Kokku Tartu Hansa Kool. Nüüd peaksid vähemalt kõik lugejad teadma, millisest Tartu koolist selles loos juttu on.
Kool ise oli nagu kool ikka. Erinevate õpetajate ja õpilastega täidetud H-tähe kujulise põhiplaneeringuga hoone. Nagu nad kunagisel koledal Eesti NSV ajal  suuremas osas  ühesugustena projekteeriti ja ehitati.
Minu õppeperioodi ajal juhtis kooli legendaarne ja tuntud pedagoog Valter Johanson.  Viimased viis aastat (ja veel kaua pärast seda) Priit Hänni, kes sai omal kombel tuntuks alles mõned aastad tagasi, koos paari teise Tartu hariduselu ja -asutusega seotud inimesega.
Kooliaastad möödusid märkamatult. Peagi oli käes aeg, kus vanatüdrukuliku olemisega klassijuhataja valvsa pilgu all korra kvartalis toimunud klassiõhtud muutusid sujuvalt kolmapäeviti kooli aulas toimunud ja välgukiirul üle linna ülipopiks muutunud diskoõhtuteks. Kuigi need toimusid üldjuhul  kolmapäeviti, oli neil pidudel lisaks aulale peaaegu alati rahvaga täidetud ka koolihoov.
Koos eespool kirjeldatud muutusega muutusid ka tantsustiil ja menüü.
Klassiõhtutel kasutatud tantsuvõtteks oli viirg- või  rivitants.  Tammuti kahes ühtlases, sootunnuste järgi jaotatud üksteisest ohutule kaugusele jäänud paarimeetrise distantsiga rivis, ühelt Kommunaari kinga kandvalt jalalt teisele. Ja DJ-ks oli üldjuhul range olemisega, mitte just kõige esimeses nooruses klassijuhataja, kes mängis rivitantsuks kirillitsas kujundatud Modern Talkingu (Модерн Токинг) “Pogovorim o ljubvi”  (Поговорим о любви) vinüülplaadilt kustumatuid hitte. Ime, et venelased tol ajal lisaks bändinimede kirillitsas kirjutamisele veel lauludele sünkroontõlget peale ei laulnud...
Kolmapäevasteks diskodeks olid vinüülid juba asendunud nimesid “Bravo Hits”, “Culture Beat”, “2 Unlimited”, “Haddaway”, “Captain Hollywood project” kandvate Poola kassettidega. Ja klassijuhatajast vinüülikeerutajad olid asendunud karjääri alustavate koolikaaslastest DJ-dega.
Rivitantsust oli saanud hoogne paaridevaheline intensiivne kekslemine ja rütmiline kätega vehkimine, millesse kombineeriti ka krõpsudega Soome talvesaabastes, Puma tossudes või importsaabastes jalgadega sooritatud väljaasteid nii ette kui küljele. Osavamad lisasid juurde veel ka robottantsu elemente või mõne muu MTV video järgi õpitud liigutuse.
Rivitantsuaegne distants oli peaaegu olematuks kahanenud. Tihtipeale toimus tantsupõrandal isegi erinevast soost kehade vahelisi kontakte. (Õnneks olid ühesooliste tantsupaaride kehalised kontaktid tol ajal veel põlu all.)
Julgemad silitasid tantsu käigus üksteise selgasid ja vahel libisesid käed ka  poolkogemata sadula peale. Oli ka selliseid meessoost diskohuvilisi, kelle käed üle naispartneri rinnakumeruste libisesid. Vahel harva tuli tantsuhoos ette ka  avalikku suudlemist isetehtud peeglikeralt peegeldunud prožektorikiirte sähvivas valguses mõne üksiku playlisti eksinud ballaadi saatel. Aga muidugi olid esindatud ka ring-, puntra- ja monotantsijad.
Nende kollektiivsete kogunemisõhtute menüüs toimunud muutused seisnesid peamiselt selles, et tujutõstev morss asendus järk-järgult õlle, Põltsamaa Kuldse, helesinivalge soome džinni, erinevate kleepekate, veini ja viinaga. Salat ja muud söögid olid menüüst täiesti kadunud.
Kuna rahalised vahendid olid kooliõpilastel 90-ndate esimesel poolel suhteliselt piiratud, siis jätkus raha tihtipeale ainult käraka ostmiseks. Efektiivsema lõpplahenduse ehk hinna ja kvaliteedi kasuliku suhte tõttu otsustasime tavaliselt viina kasuks. Kogustesse ümberarvutatuna tähendas see tavaliselt kahe peale ühte 0,33-sesse limonaadipudelisse villitud viina, mida tol ajal “Äpu” viinaks kutsuti. Parematel päevadel õnnestus aga kokku klappida 0,5-ne „Stolitšnaja”  või rõveda maitsega hägune kollakasvalge sildiga nisuviin “Psenitšnaja”. Aga pealevõtukaks üldjuhul raha ei jätkunud. Rääkimata siis veel sakuskast.
“Pealevõtuka” probleemi lahendasime me vastavalt võimalustele. Tavaliselt smugeldasime me end keldrikorrusel asunud kekatundide riietusruumi, mille uksed olid üldjuhul lukustamata. Lukustamata olid nad sel lihtsal põhjusel, et lukkude asemel oli ainult auk, kuhu lukk peaks käima. See-eest oli kooli majandusala juhatajal arvatavasti kuskil oma isiklik Vasara lukusisude müügipunkt.
Kuna riietusruumis eraldi kraanikaussi ei olnud, tuli vett peale juua otse pesuruumi dušisegisti meetri jagu ettepoole ulatunud kraanidest.
Protseduur ise nägi välja järgmiselt. Kõigepealt tuli viinapudelist võtta üks korralik klõmakas, misjärel tuli lahti keerata veekraan. Siis panid vaprusevärinate käes võdisedes oma suu kraani alla, millest pärast torudesügavikest kuuldud salapäraseid hääli väljus äkki suhteliselt suure survega ja mitte just kõige parema maitsega vesi.
Juhtus ka nii, et me mingitel erinevatel põhjustel riietusruumi ei pääsenud ja pidime vaevaliselt kokkuklapitud käraka väljas ära jooma. Üheks selliseks kohaks oli Tartu 33. (või oli see 35.) Lastepäevakodu hoovis asunud paviljon, kuhu me pudeli ära peitsime ja seal aeg-ajalt julgust rüüpamas käisime. Talvekuudel oli ideaalseks peidukohaks lumehang. Kuigi seal ühel külmemal talveööl poolik nisuviinapudel keskööks ära külmus.
Sissepääs koolipeole käis Kadaka tänava poole jäänud tiiva külguksest. See uks oli eelkõige ette nähtud koolisöökla köögi siniste kartulite ja muu tolleaegset ajastut iseloomustavate toiduainetega varustamiseks. Aga trepp viis sealt ka teisele korrusele, kust pääses nii aula taga olnud bändiruumi kui ka aulasse, kus need kuulsad kolmapäevased diskoõhtud toimusidki. Minu mäletamist mööda olid nii trepp kui ka aula alati inimestest tulvil.
Kuna rahalised võimalused olid piiratud, siis otsiti pidevalt erinevaid võimalusi, kuidas endid ilma piletita peole sisse smuugeldada. Küll olid selleks ukse peal olnud “tutvused” või mõni salajane varusissepääs. Kuna piletiostjatele löödi alati tempel käe peale, siis kasutati tihtipeale ka templi paljundamist või järgitegemist. Paljundamine nägi välja nii, et õhati paar korda tugevamalt templile ja seejärel suruti see teise inimese käe peale. Aga osavamad ja kunstiandega inimestel olid isegi vildikad kaasas, millega nad templeid iseendale ja poole piletiraha eest ka teistele käte peale järgi joonistasid.
Kooliaula lavale olid  lavatagusest muusikaklassist toodud raudjalgadel koolilauad, millele oli paigutatud tolleaegne Dj-tehnika. Sellelt lavalt alustasid oma karjääri minust paar aastat vanemad Rauno Märks ja Erlend Aav. Aga Tartu 12. Keskkooli vilistlaste hulka kuulub ka Alari Kivisaar. Ja muidugi praegune Starmani juhatuse liige Toomas Tiivel. Rauno Märks meenutas, et Tommi vanaema kuivhoidiste topsist sai esimene värvimuusika ehitatud. Tiiveli diskod lõppesid alati Savage lauluga “Goodbye”.
Kuna need peod olid üle linna tuntud, siis sattus sinna kokku väga kirju seltskond ja toimus ka igasuguseid intsidente.
Paar korda lasti rahva sisse gaasi. Aeg-ajalt keegi ka oksendas mitte just kõige loogilisemasse kohta, tühjendas põie kellegi rõivistusse või sokutas kuskile kammipiidest tehtud tossupommi. Sinna sattus tihtipeale ka mõni kümnekonnast tol ajal üle linna tuntud “pidude hirmust”, kes suvaliste külastajate peal pöördelt  jalalööke harjutas või niisama frustratsiooni välja elas.
Legendaarsemate juhtumite hulka kuulub aga näiteks esimesel korrusel asunud kodunduse klassiukse lahtimuukimine, mille taha pääsenud sõid ära nii mõnegi kooliõdede poolt hinde peale tehtud hoidise.
Kuigi hinde peale hoidiste tegemine tundub kuidagi imelik, olen ma ise hinde peale ühte veel kummalisemat tegevust teinud. Sõjaväest pikenduse saamise nimel  alustatud, kuid Vladimir Šokmani juhitud kutsekoolis mõne kuu pikkuseks jäänud õppeajal pidin ma hotellimajanduse õppekava raames hinde peale voodit tegema. Kusjuures üks mu klassikaaslane sai minu mäletamist mööda vooditegemise eest kahe ja jäi järeltööle.
Kui kodunduse klassi juurde tagasi tulla, siis sai legendi järgi ühel ekstreemsemal juhul marineeritud kurgipurgist urineeritud kurk. Ja üks veel ekstreemsem, fekaalset laadi juhtum toimus kodunduse klassi läheduses. Nimelt oli keegi kooli paraadukse vastu jäänud pika koridori seina äärde korraliku kangi väänanud ja seejärel läbipaistvate tuhmkollaste kardinatega tagumikku pühkinud.
Kuigi need peod pidanuks justkui kinnised  olema, lõppes asi ikka sellega, et maja oli kooliväliseid tegelasi täis. Isegi kui nad sisse ei pääsenud, oli kooli ümbrus ikkagi inimmassiga täidetud. Ja seal käis juba oma elu.
Lisaks oma ja naaberkoolide õpilastele meelitas pidude populaarsus tagumisse parklasse kohale ka tolleaegsed algajad ja edasijõudnud jämedakaelalised ning kuldketistatud  kolmekümnendates eluaastates kantpead. Kes siis tumedate 08-te ja 09-te allalastud akendest kooli läheduses keskkooliealist lihasaaki jahtis.
Aga peorahvas valgus koolihoovist veelgi kaugemale. Nimelt Anne tänava ja koolitiigi poole jäänud arusaamatu eesmärgiga augu äärde pinkidele ning augu põhjas asunud kaarja poolenisti lagunenud punase tellismüüri ette, peale ja taha.
Kitsa müüri peal samm sammu ette kõndides katsetasid kainust ja üritasid klassiõdede südameid võita julgemad keskkoolikraaded. Müüritagune oli aga kasutusel nii suitsetamise kui algse amelemiskohana, samuti avaliku peldikuna.
Kord õnnestus meil isegi näha, kuidas selle tellismüüri taga kergendas oma põit silmnähtavate tasakaaluprobleemidega tibi. Enne kõikuva kükkasendi võtmist lasi ta küll alla oma sukkade peale ja olematu miniseeliku alla tõmmatud aluspesu, kuid unustas sama teha sukkpükstega. Selle tulemusel jaotus suhteliselt suur osa esialgselt maapinnale planeeritud vedelikukogusest mööda tema sukkpüksistatud jalgu laiali. Omaette küsimus on see, miks ta pesu sukkpükste peal kandis? Aga ju siis oli mood tol ajal teistsugune...
Tegelikult ei olegi see veel kõige vängem lugu, millega ma kokku puutunud olen. Oluliselt hullem lugu juhtus umbes samal ajal ühe minu kunagise napsulembese tuttavaga.
Seoses mingi kõhuhäda või lihtsalt keha loomulike protsesside viimase piirini jõudmisega ja asjaolude kokkusattumisel läks ta umbjoobnuna põõsasse kangemat kraami keha tagumisest otsast väljastama. Tüüp tõmbas kenasti kõik püksid alla ja kükitas nagu vaja. Ainult et vaeseke kükitas liiga ette ja sittus distantsilt täpselt oma allalastud pükstesse, ilma et ta seda tähele oleks  pannud. Olles oma tagumiku kobrulehega puhastanud, tõmbas umbjoobes tüüp püksid koos lisanditega  uuesti jalga...
Lisaks kolmapäevastele koolidiskodele toimusid mingil ajavahemikul meie kooli 9-12 klassidele korra kuus stiilipeod, millel üldjuhul esines justkui Tartu 12. Keskkooli majabänd ansambel Jaskar.
Mõnel üksikul korral tipnesid stiilipeod väljavalitutel isegi sellega, et vene keele tunni asemel veedeti aega hoopis enamikule õpetajatele suletuks jäänud “Oma toa” ukse taga koos bändimeestega eelmise öö alkoholijääke hävitades. Aga see on juba üks hoopis teine jutt...
Meie kooli diskode ajaloo tipphetk oli see, kui kooli laval esines tol ajal tuntud ühehitimees ja narkokaubitseja Mike Emelai.

69 kommentaari:

  1. Trussikud sukkpükste peal aitas/-b ära hoida sukkpükste allavajumise. Kes kandnud, need teavad väga hästi, kui vastik on olla-käia vajuvate sukkpükstega. Aitäh kirjutise eest, käisin ka sinna koolipidudele hoopis linna teisest koolist ja otsast.

    VastaKustuta
  2. Meil pole Kadaka teed, vaid on Kadaka tänav. Autor on mõtetes ainult Tallinnas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Autor mõtles ilmselt Kalda teed :)

      Kustuta
    2. Tundub pigem, et anonüümne kommentaator on mõtetes Tallinnas, sest ma ise ei tulnud sellise seose pealegi. Samuti ei seo mind Tallinnaga miski, nagu ma ka blogi tutvustuses olen maininud. Tegemist on teksti kirjutamise käigus tekkinud eksimuse või siis hooletusega. Aga tänan tähelepanu juhtimast ja viga on nüüd parandatud.

      Kustuta
  3. Oi need peod on mälestusväärsed! Käisime Ropka linnaosast. Kui viimasele bussile ei jõudnud siis tuli jalgsi koju minna.

    VastaKustuta
  4. Super, Lauri! Vahva lugu, just täpselt nii oligi :) Aitäh, väga tore oli nostalgitseda! Terv, Tiiu

    VastaKustuta
  5. Tuletaks meelde veel ühe DJ..kellega sai kolmapäevaseid diskoõhtuid jagatud. See on Starmani juhatuse liige Toomas Tiivel. Tema vanaema kuivhoidiste topsi oli tehtud värvimuusika. Ta lõpetas disko alati Savage lauluga "Goodbye". Karim nimeline tüüp noris koguaeg tüli ja vist sai ühe korra ka nuga. Emelai etteastes olen ilmselt ka mina süüdi, kuigi see seik mulle ei meenugi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh meeldetuletuste eest. Muidugi oli ju Tom ka ja selle vanaema kuivhoidise topsi detaili lisan kindlasti jutu sisse. Karim, Swarz ja veel paar tolle aja "kangelast" olid mul täiesti meeles, aga nende etteaste planeerisin ma esialgu naaberkooli all asunud "Satellite" loos. Ja kui Sul veel mõned värvikad detailid peaksid meenuma, siis olen väga tänulik kui viitsid neid jagada :).

      Kustuta
    2. Mu meelest väga tervitatav oleks need diskod sõnaliselt kirja panna. Ma väga ei tea, mis toimus kõlarite ees, seetõttu oleks mul eriliselt huvitav neid seiku lugeda. Mulle meenus, et me tegime Erlendiga sel peopäeval kooliraadios edetabeli saadet - Two 1 Ltd. Top 5..iga vahetund mängisime vist ühe loo ja mul õnnestus selle TOP5 edetabeli lauludega kassette peol müüa. Musa tuli Akordi Ivarilt;))

      Kustuta
    3. Väga lahe! Siit saab jutu sisse juba tolle aja esimesi turundus- ja turustustegevuse elemente tuua ja see info Ivari kohta annab võimalusi seda aega veel laiemalt kajastada. Küsin tema käest kindlasti ka lisainfot uue musa saamise kanalite ja levitamise kohta. Tegelikult on mul seoses Tartu ja sellega seotud kohtade, sündmuste, inimeste jms teemadega veel laiem plaan kui ainult 12.Keskkooliga seotu (kuigi sealt saab ka väga mitu mahlakat lugu), 80-te algusest tänaseni ühe raamatu jagu lugusid kokku kirjutada. Tartu Levimuusikapäevad, Egle pood, R-klubi, Saare pood, Sõbra maja vahupeod jne jne.

      Kustuta
    4. Kaarhalli kauplus, kosmosetuubid ja tundi hilinemised

      Kustuta
  6. Kas selle kooli juurde tekkis hiljem selline väike diskoteegi moodi asutus? Cool D oli ka diskoriks?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See diskoteegi moodi asutus tekkis naaberkooli, 15.keskkooli alla. Algul Anne Centrum, hilisem "Satellite". Sellest üritan ka ühe loo millalgi postitada.

      Kustuta
  7. Lauri, mul on alles mõned numbrid kooli ajalehte "Spunk" (vist oli nii). Võin Sulle meilile saata, saad sealtki hulgaliselt nostalgiat ja head ainest kirjutamiseks ;) Edu Sulle! Merli

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh pakkumise eest Merli, see oleks super kui Sa seda viitsiksid ja raatsiksid teha. Võid need saata laurirp@gmail.com aadressile. Ja aitäh heade soovide eest!

      Kustuta
    2. Revideerisin oma varasid ja selgus, et oman seitset numbrit "IPR" (Info*Probleem*Reklaam) ja kahte numbrit "Spunki". Skännin ja ummistan sinu postkasti ;) . Merli

      Kustuta
  8. Kuna raha pealevõtukaks ja sakuskaks ei jätkunud, siis polnud ka disko pileti jaoks loomulikult.. Terv Alo

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täiesti õige tähelepanek, aga tänu ukse peal olnud "tutvustele" või mõne tagaukse kaudu saime me alati ikkagi diskole sisse.

      Kustuta
    2. Templid pandi kätele siis õhkasid ja panid kellegi teise käele.osavamad joonistasid,vildikad olid kaasas. sellist pulli tehti ka.Halley klubi vmi nende peod olid seal ka popid.Ervin Hurdaga.

      Kustuta
    3. Aitäh meeldetuletuse eest. Selle fakti kasutan kindlasti ära ja täiendan teksti :)

      Kustuta
  9. Hea lugemine, olgugi, et minu kooliskäimise aastad jäävad valdavalt 90ndatesse. Aga neid Sateliidi pidusid mäletan ma küll - seda suitsuvingu ja neid lootusi, et viimase aeglase loo ajal võtaks mõni kena kutt tantsima hehe.. Terv, Eerika

    VastaKustuta
  10. Kas sinu ajal Kommertsis arlekiini veel ei olnud? Juhtis seda seal minu tuttava isa ja tean, et ka seal käis nii mõnigi "pidu". Ma kujutan ette, et sellest, mis arlekiinis toimus, saaks veel eraldi ühe pika loo :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siis veel ei olnud. Mina lõpetasin viimase Tartu 12.Keskkooli lennuna. Aga Arlekiini omaniku pojad on mu noorema venna sõbrad, nii et olen sellega ka kursis :)

      Kustuta
    2. Heh! Minu venna sõbrad kaa :D

      Kustuta
    3. hei, mis oli Arlekiini salongide ärinimi? lihtsalt tahaksin teada, mis neist on saanud.

      Kustuta
  11. Lauri, hea koolivend, muidu on väga tore ja nostalgiline lugu, aga miks see tobe homofoobne märkus vajalik on? :( "Õnneks olid ühesooliste tantsupaaride kehalised kontaktid tol ajal veel põlu all."
    tervitab kooliõde

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jälle üks haige mõtteviisiga lillelaps siin tolerantsust taga ajamas ja tolerastiat propageerimas...

      Kustuta
  12. Hea (anonüümne)kooliõde, tänan tagasiside eest. Tunnistan, et see märkus võib (ja tundubki) paljudele tobe ja homofoobne. Kuigi mul otseselt ei ole omasooliste paaride vastu mitte midagi, on minu seisukoht siiski selline, et mingis avaliku ruumis osas (eriti koolides jms õppeasutustes) ma neid kehalisi kontakte siiski näha ei sooviks. Olin lihtsalt aus ja ütlesin oma seisukoha tekstis välja.

    VastaKustuta
  13. Okei, tore, et vastasid, sinu blogi ja sinu voli arvata ja kirjutada, kuidas õigeks pead. Siiski loodan (ja tuleviku suhtes olen lausa kindel), et praegused ja tuleviku koolidiskod on sellised, et geinoored ei pea oma noorusromantika väljaelamiseks kuskile nurga taha pagema, vaid kahte tüdrukusse ja kahte poissi suhtutakse samamoodi kui poisi ja tüdruku esimestesse lähedusekatsetustesse. Jooksvat sulge edasisteks lugudeks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Häbi olgu sul sellist pederastiat ja väärarengut propageerida!!!

      Kustuta
  14. Jään huviga lugu Egle poest ootama (isa pood)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti ma jõuan ühel päeval ka selle loo avaldamiseni :) Aga senini on kõik lisafaktid ja huvitavad seigad selle poe kohta oodatud...

      Kustuta
  15. Käisin selles koolis (1986-1995) sellest jutust jääb liiga palju mulje nagu ainult mingi hull jama käis, tegelikult oli need peod väga coolid ja lõbusad

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vaatamata pidevale hullule jamale olidki need peod olidki väga coolid ja lõbusad. Olen sellega täiesti nõus. Aga oli ju 90-te alguse nö "üleminekuperiood" selline segane aeg, kus sellised “jamad” käisidki alati pidudega kaasas. Ma isiklikult leian, et tolle ajastu tõetruumaks kirjeldamiseks on kõige parem viis nendele “jamadele” keskenduda, sest täna on sellised juhtumised koolides peaaegu ilmvõimatud.
      Aga eks iga sündmuse või nähtuse kirjeldus sõltub ju kirjutaja positsioonist ja sellest, millisest nurga alt sündmust ja nähtust vaadelda õnnestub. Muidugi oleksin ma saanud kirjutada loo sellest kui cool ja tore oli 90-te aastate esimeses pooles koolidiskodel tantsida ja üksteisega juttu ajada, aga seda lugu ei oleks ilmselt keegi eriti lugeda viitsinud.
      Aga tänan siiski anonüümset kommenteerijat otsekohese avaldatud arvamuse eest!

      Kustuta
  16. Jube h2sti kirjutatud ja nii t6etruult! Mina m2letan, kuidas Marco Tasane, keda paljud toona kutsusid Tsirkusevanamaheks (kuna ta kandis alati tsirkuseakrobaadile omast eest lahtist liibuvat kuldselt l2ikivat s2rki ja musti liibuvaid viikareid), kutsus mind iga pidu tantsima, a ma loll ei julenud minna, kuna rahvas vaatas muigega ta progressivseid tantsuliigutsi (selliseid J6rgbergilikke, mitte enamusele omast tammumist v6i hoogsaid poolkykke) ja 6litatud ja raseeritud rinda. Oleks teadnud, et Marcost nii kuules mees saab, oleks punnsuut2is Kiiu Torni teinud ja ikka temaga tantsima l2inud...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh heade sõnade ja Tsirkusevanamehe meenutuste eest. Lisan selle kindlasti jutule juurde.

      Kustuta
    2. Natuke noorem seltskond kutsus teda pigem Buratiinoks :)

      Kustuta
  17. "Kuna kooli nimeks ei saanud ilmselgelt ainult “Tartu” jääda…" Hahaa, väga hea! Kuigi oleks efektne nimi olnud iseenesest :)

    VastaKustuta
  18. mulle meenub veel 12 kkk ajast; eksperimentaalklassid e 6 aastaste klass, kes lõunauinakut koolis tegid, voodites käis möll. Mammutklassid ja mitmes vahetuses kooliskäimine. Õudsad poriväljad ümber maja, mida ei leevendanud ka kõrval koolimaja valmimine. Aga neljandal korrusel levis kogu aeg imeline kohvilõhn! Seda keetis õps tunni ajal, veespraaliga. Jõi kohvi samuti tunni ajal. Mitu korda õnnestus mul isegi tunnist veidi eemal olla, et klasside vahel olevas õpetaja ruumis hunnikute viisi võileibu teha. Kindlasti säravatest kujudest oli veel õpetaja "banaan" !!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh meenutuste eest. Millegipärast õpetaja "Banaani" ma ei mäleta.Kes selle hüüdnime taga peitus?

      Kustuta
    2. Banaan oli algusaastatel. Juba 85-ndal, kui mina 12. kk lõpetasin, teda enam koolis ei olnud.

      KOhvi keetsid mitmed õpetajad - Urm 4-ndal (408)., Voog 3-ndal (306). Lisaks käisid õpetajad nende kabinettides ka suitsu tegemas :). Ka Karu tegi kohvi ja jõi seda vahel tunni ajal, kui klassis väga külm oli.

      Buraevat ei tohiks ka mainimata jätta, vaieldamatult üks selle kooli näo ja vaimu loojaid!

      A

      Kustuta
    3. Aitäh jagatud meenutuste eest :)

      Kustuta
  19. Väga vinge teada, milliseid lugusid ja seikluseid selle kooli seinad endas peidavad. Oleks ma vaid omal ajal kõike seada teadnud, ehk oleks kuidagi teise pilguga neid "hubaseid" riietusruume kedrikorrusel vaadanud või aula laval esinedes nostalgiliselt mõtisklenud, kes kõik enne mind siin veel seisnud on :) Kindlasti oleks huvitav kuulda, milliseid rebaste retsimisi teie ajal oli (loe: meie näiteks jooksime teatejooksu toores seakoot hammaste vahel). Väga meeleolukas oli see gümnaasiumi aeg :D ja veel ägedam, et keegi on võtnud vaevaks need üles kirjutada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh. Neid lugusid on tegelikult väga palju ja nn. üleminekuperioodil olid need lood kuidagi eriti vürtsikad. Rebaste retsimisest peaks isegi ühe eraldi loo saama. Minu mäletamist mööda taheti meie korra ajal see isegi õpetajate poolt katkestada, kuna asi läks üsna hulluks.

      Kustuta
  20. See arusaamatu auk kooli ees oma telliskiviseinaga oli tegelikult vabaõhu klass. Omal ajal olid seal isegi istmed. Olen isegi paar korda seal tunnis olnud. Ükskord toimus saksa keele tund. Väljas oli talv ja meie õppisime siis kõike seda, mis puudutas talve. Muidugi saksa keeles. Soojemal ajal toimusid ka loodusõpetused tunnid vahel seal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan. Kusjuures nüüd hakkab midagi sellist isegi täiesti meenuma. Isegi tiigi ääres oli meil millalgi vist bioloogia tunde.

      Kustuta
  21. Hea on lugeda ja nostalgitseda,kuid see kodunduse ruumis toimunu oli küll pisut õõvastav,et kas tõesti olen sealseid jäetud hüvesi maitsta saanud,kui seal kokandust sai õpitud.Ja"Egle"poest tahaks küll lugeda,mulle kui Eglele oli see lemmik pood.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) Ma usun, et sinnajäetud hüved jäid ikka kõigil maitsmata ja olid juba kaugelt eemalt lõhna järgi tuvastatavad. Egle poe jutu võtan kindlasti teemaks, aga enne tuleb lähipäevil "Satelliidi" ja "Anne Centrumi" lugu.Ja mõned lood veel tolleaegsest Tartust,aga väljaspool 12. Keskkooli.

      Kustuta
  22. Äpu viinaks kutsuti ka Männi tänava salaviina, mida sai osta 17-20 eeki pudel.Müüjaks autoremondilukksepp hüüdnimega Äpu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures, seda fakti ma ei mäletanudki. Üldlevinud oli 0,33-s pudelis viina kohta "Äpu" ja liitrise viina kohta "Leopold".

      Kustuta
  23. Pole küll Tartus koolis käinud vaid Viljandis, aga olukirjeldus 1:1 sama. Mis on kuidagi meelde jäänud ja eriti teravalt meenus juhuslikult kuskilt raadiojaamast kuuldes siuke artist nagu Real Mccoy ja Runaway. Vat selle looga sai küll kõige külmema tüdruku ka ära "rääkida" :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks need tolleaegsed koolipeod olid üle Eesti suhteliselt sarnase mustriga. MC Sar ja Real McCoy oli siis tõesti tegija...

      Kustuta
  24. Väga naljakad lood ja vahvalt kirjutatud! Lausa mõnu on lugeda. Loodan et sul on plaanis Tartu kohta laiemalt kirjutada ka nt Zavoodis, Pirogovis ja raekojaplatsi ümbruses toimuvast? Küll oli seal karaktereid..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh. Hea teada, et meeldis. On küll plaanis laiemalt kirjutada 80-te algusest kuni tänaseni. Tegelikult on märkmeid ja musta materjali juba omajagu koos, mida ma järjest üritan teiste tegemiste kõrvalt loetavaks kokku kirjutada ja järjest avaldama hakata.Ja lõpuks on plaan see kõik raamatuna välja anda :).

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  25. Enne kui lugu lugema hakkasin, oli vaja ju kõigepealt googeldada, milline kool see 12. on, sest mina alles 90date alguses hakkasin ühes teises koolis käima :P
    Äärmiselt vinge sõnastusega kirjutatud lood on siin:)
    Kohe kindlasti lähen raamatut ostma, kui see ilmub :)
    Merilin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitähh! Suur rõõm kuulda, et lugemine meeldis! Ja nendest lugudest tuleb raamat kindlasti, sest musta materjali palju. Lihtsalt see võtab aega kui ma muude tegemiste kõrvalt selle kokku jõuan kirjutada. Õnneks saab kohe minu esimese raamatuga kohe kõik ühelepoole ja see ilmub hiljemalt septembriks. Siis saan juba veel rohkem Tartu juttudele keskenduda :)

      Kustuta
  26. Udrase Tartsi lugu on oli ka popp. Ise oli täiesti algklassides kui see möll koolis toimus, aga aegajalt sai ikka satutud diskoruumi suurte poistega juttu rääkima.

    VastaKustuta
  27. See tüütu Karim ja tema jüngrid olid vist igal peol kohal, mis Tartu linnas toimus. Oli see 12,1,2 või 14 kool. DiscoMaffia, nagu me neid hellitavalt kutsusime. Noris jah muudkui tüli ja esines oma Van Dammeliku jalavibutusega alati, näitamaks, et tal jalg käib näost kõrgemale. Naljaks oli:)

    VastaKustuta
  28. Lauluväljak. Ega sa seda ei unusta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei unusta. Lihtsalt ei ole jõudnud kõike kirja panna, aga kindlasti on millalgi plaanis :)

      Kustuta
  29. Hea päev härra / proua

    Ma olen Mark Ihsmael, ma olen Spellcaster ja taimne tervendaja. Minu vanemate poolt makstud volitustega ja (38) aasta töökogemusega suudan ma lahendada peaaegu igasuguse probleemi üldse.

    Minu kirjad on puhtad ja tõhusad ning neil ei ole tagajärgi, nad töötavad koos tuulega ja reisivad ükskõik, kus neid saadetakse, kaugus ei takista mu võlusid, olenemata sellest, kus te olete maailmas. Ma olen meeleheitel, mitte sõnades, ma usun, et minu teenused aitaksid paremini veenda kõiki usaldama võluvõimu.

    Kas teil on mingeid probleeme ja olete kaotanud lootuse elus?

    * Kas vajate oma armastaja tagasi kahe päeva jooksul (48 tundi)? Mees, naine, poiss või tüdruksõber?
    (Armastusperioodid)


    * Kas vajate jõukust?
    (Heaoluallikad)


    * Kas vajate ilmseid lapsi?
    (Viljakuse ilm)


    * Kas teil on vaja ravi rasketes haigustes, näiteks: -
    HIV / AIDS, vähk, diabeet, kõrge vererõhk, viljatus, herpes, e.t.c?
    (Ravilaskmine)

    * Kas vajate mingeid võlkeid mis tahes probleemile, millega silmitsi seisate? ..
    Kirjutage e-kirja niipea kui võimalik ja mul on hea meel teid aidata.

    (lovehealingspells74@aol.com)

    Teie tunnistus on 100% garanteeritud.

    VastaKustuta