See juhtus 94-nda aasta
talve ühel reedeõhtusel suvilapeol. Kell oli alles pisut üle kesköö kui ühele
korraliku voolu all olnud noorele pidulisele väsimus peale tuli. See juhtus nii
ootamatult, et ta jäi peale külmas esikus poolik Magna tuhatoosis suitsemas,
diivanile istuli magama.
Magavast koolivennast
välja tegemata jätkasid ülejäänud pidutsejad soojas elutoas tantsu, tralli ja
öödiskoga. Toa nurgas lõugas kaasavõetud sangaga Sanyo duubeldekis mängima
pandud Bravo Hits 34. Poolakate poolt koostatud hitikogumikul esitas
Hollywoodist pärit kapten koos oma projektiga järjest kasvavaid nõudmisis. Muudkui
veel ja veel. Ja veel rohkem. Aga juba repertuaari järgmise laulu refräänis
väitis kapten Hollywood, et kõik on võimatu.
Hiljem võis vildakalt
trükitud kasseti vahelehelt lugeda, et võimatuid nõudmisi esitanud kollektiivi
nimi oli Captain Hollywood Project. “More & more.” Ja “Impossible.”
Bravo hitsi kassetipoole
vahetamise ja sellelt mängima hakanud Leila K “Open Sesame” (“Seesam avane”)
saatel avanes justkui imeväel ka elutoa uks. Kätega lae suunas vehkides sisenes
sealt esikus pooletunnise kosutava une teinud möllukaaslane, kes tuikudes
tantsijatega liitus. Lisaks lakke suunatud kätele, kasutas ta
tantsuelementidena ka taarumist ja tasakaalu säilitamist.
Viimati nimetatud
tantsuvõtet aitas tal teostada üks kooliõde. Kuna kooliõde oli taaruvast
unekotist juba mõnda aega ka sisse võetud, otsustas ta võimalust kasutada ja koolivenda
tasakaalu säilitamise sildi all nii kannikatest kui kubemest kabistada. Peale
julge sammu astumist kostus toas äkki hele kiljatus, mis ületas isegi nurgas
eurobiiti välja pritsinud sangast kostunud tümpsumise.
“Uihh, sul on püksid ju läbimärjad!”
“Persse ja kuskilt tuleb
jube hullu kusehaisu!” lisas üks maskuliinsem hää tantsijate seast.
Selleks ei pidanud just
Edison olema, et nende kahe lause väljaütlemise tekkepõhjuseid tuvastada. Nokastanud
koolivend oli kosutava uinaku käigus ennast tühjaks ja püksid täis lasknud.
Rääkimata diivanit kaunistanud Anne kanali
suurusest loigust. Ju tal hakkas külmas eesruumis jahe ja ta otsustas
unesegaselt veidi ekstreemsemat laadi lahenduse kasuks.
Samas unustas ta ära
vana rahvatarkuse, mida saab nii ühte kui teistpidi võtta. Pohmakaga
õllejoomine on sama, mis külma käes püksi kusemine. Alguses on küll hea ja soe,
aga hiljem hakkab ikkagi sitt.
Aga sellega ei olnud
lugu veel lõppenud.
Kutt deporteeriti
täiskustud outfitis tagasi koridori. Visati peale eelajalooline vatitekk ja
jäeti sinna magama. Millegipärast ei tulnud öösel keegi selle peale, et oleks
võinud tema püksid ära pesta ja sauna kuivama panna. Kui ta hommikul lõdisedes
sealt ärkas olid püksid küll ära kuivanud (või jäätunud), aga levitasid
endiselt spetsiifilist kirbet hõngu. Aga see eest olid lootusetult kaduma
läinud koolivenna koduvõtmed. Ja vahetuspükse polnud kusagilt võtta.
Kuna lähima paari tunni
jooksul olid saabumas peoperemehe vanemad, siis ei olnud enam aega jalas
haisenud pükste pesemiseks ja kuivatamiseks. Tänu kadunud koduvõtmetele ei
olnud tal võimalik salaja koju sisse hiilida. Samas ei saanud ta ka avalikult
tuppa sisse, sest vanemad olid päevaks maale läinud.
Kuna tol ajal ei olnud
peale vana Kaubamaja ka kaubanduskeskusi ega teisi siseruumides asunud
hängimiskohti, siis ei jäänud koolivennal muud üle kui päev Annelinna tänavatel
ja hoovides asunud pinkidel hängides mööda saata. Näljane, väsinud, õnnetu, pohmellis ja kuse
järgi lehkavate pükstega. Aga vähemalt oli tal aega legendi ja strateegia
väljatöötamiseks, mille abil ilma suuremate komplikatsioonide ja jamadeta õhtul
koju ilmuda.
Eks neid allalaskmise
lugusid oli veelgi. Näiteks meenub mulle ühe teise Ihastes toimunud suvilapeo
käigus kasutusele võetud veeklaasitrikk. Kes sellest veel kuulnud ei ole või
lihtsalt ei mäleta, siis ma selgitan kohe vana hea triki olemust veidi lähemalt.
Selleks tuleb alustuseks
varuda kannatust ja ära oodata, kuna esimene joomakaaslane ennast pildituks
joob, ära kukub ja magama jääb. Seejärel tuleb võtta kaks klaasi, millest üks
peaks olema tühi ja teine ükskõik millise vedelikuga täidetud. Siis tuleb nende
klaasidega minna magama jäänud joomakaaslase juurde ja tema kõrvade lähedal
vedelikku võimalikult aeglaselt (et tekiks sorina sarnane heli) kordamööda
ühest klaasist teise valada. Tegevust tuleb jätkata seni, kuni magaja rahutult
nihelema hakkab, paremal juhul üles ärkab ja peldikusse jookseb. Halvemal juhul
jookseb uriin ilma ärkamise ja peldikuta aga otse püksi.
Eelnevalt mainitud
suvilapeo käigus kasutusele võetud veeklaasitrikk lõppeski viimati mainitud
halvema lahendusega. Peale magaja kõrva ääres kestnud kümneminutilist seanssi, lasi
lebosse joonud tüüp rahutult nohisedes täis nii iseenda kui ka sõbra vanaema
lemmiknahktugitooli.
Juhtus ka hoopis
teistsuguseid asju. Näiteks minuga juhtus üks järgmine lugu.
Ühe suvilapeo alguses
avastasime, et meil jääb kärakat väheks. Leppisime kokku, et võtan garaažist
vana kokuka (veneaegne kokkupandav jalgratas, mille raami sai keskelt lahti
teha ja kokku murda) ja lähen toon Sarapuu monopolist kaks punamütsikest
juurde.
Linna poole vändates oli
väljas pisut hämar, aga tagasi tulles juba kottpime.
Olin salaviinamonopolist
ostetud punamütsikesed vanaisa õmmeldud nahktagi põuetaskusse pistnud ja
väntasin rõõmsalt vilet lastest läbi pimeda Uus–Ihaste suvila poole tagasi.
Äkki oli sõidutee jalgratta rataste alt kadunud. Kõigepealt käis hull
kõmakas, siis trikimehelik salto koos kokukaga ja seejärel jube sain jubeda
paugu vastu vahtimist. Esimese ehmatusega arvasin, et mõned Poolast ajutiselt sisserännanud
restauraatorid tahavad mind viinast,
kokukast ja vanaisa õmmeldud nahktagist välja tõsta. Aga hetk hiljem selgus
tegelik tõde.
Suurest rõõmust
põuetaskuid täitnud pudelite üle, olin unustanud, et Uus-Ihastes kestsid juba
kolmandat aastat mingisugused kaevandamistööd. Seoses sellega sai risti üle
sõidutee kaevatud kraave ületada ainult selleks ettenähtud kindlates kohtades.
Kuna väljas oli kottpime ja Ihaste tänavavalgustusest ei nähtud tol ajal isegi ulmeund,
siis põrutasin ma vanast kokukast välja pigistatud maksimumkiirusega esimesena
teele jäänud kraavi ja maandusin saltoga selle põhja. Aga nii õnnetult, et sain
põuetaskusse pistetud viinapudeliga sellise paugu vastu vahtimist, mis minu
lambi poolenisti kinni lõi. Nagu oleks Hiinalinna vahel sibulate käest
pasunasse saanud. Aga vähemalt jäid pudelid terveks ja pidu oli päästetud!
Hiljem käisin selle
poolkinnise lambiga nädal aega ringi. Iga päev erinevat värvi varjund silma
all. Viitekümmet halli varjundit mu silmaalune õnneks ei ilmutanud, aga seitse
spektrivärvi käisid sealt nädala jooksul läbi küll.
Vahest harva sattus
suvilapidudele ka üks sportlik tugeva kehaehitusega, kuid pisut omapärase
väljendusviisi ning mõttemaailmaga ja veidi hajameelne klassivend. Eriti omapäraselt
väljendas ta ennast siis kui ta napsu võttis. Aga seda tegi ta haruharva.
Näiteks teavitas ta meid ükskord sauna valmis saamisest lausega: “Kuulge lähme
nüüd juba sauna, sein on ammu soe!”
Ühe teise saunapeo
käigus oli ta ennast paarist õllest suutnud täiesti segi ja jalutuks kammida.
Kuna teised olid selle tõttu tema kulul juba mõnda aega nalja teinud, siis
solvus ta lõpuks korralikult ja teatas: “Teie kõigiga läheb väga halvasti, sest
te kõik olete vaaraod!” Peale ametlikku teadaannet kukkus ta koos tooliga
põrandale pikali. Teiste naerupahvakute saatel ajas ta ennast vaevaliselt üles,
sõimas meid veekord vaaraodeks, saatis pikalt persse ja tuigerdas, pigem roomas,
läbi häda välisukseni. Surus lingi alla
ja kukkus täies pikkuses uuesti pikali. Pool sportlikust kehast toas ja pool õues,
oksendas ta ebasportlikult jalamati täis ja jäi sinna norinal magama.
Aga segast pani ta
vahest ka täiesti kaine peaga. Näiteks kurtis ta tihti, et tema ülemise korruse
naaber on viiuldaja, kes igal õhtul seda täiest kõrist harjutab.
Legendaarne lugu seoses
temaga on keskkooli lõpusõrmuste tegemisega seotud. Õpilastele pakuti välja
võimalus ise kodust hõbedat tuua, et sõrmused selle võrra odavamalt saada.
Siinkohal pean
meenutama, et millegipärast käsid enamus meist sel ajal koolis koolikoti asemel
kilekotiga. Ka sportlik klassivend. Ja lõpusõrmuste tegemise jutu peale tuli
tüüp järgmisel päeval kooli kahe kilekotiga. Ühes kooliasjad ja teises
nõukaaegne portselanist serviis. Millele olid hõbedased randid peale
joonistatud. Kutt ladus need lauale ja teatas: “Siit peaks ühe sõrmuse jagu
hõbedat küll kokku saama! Ja kui puudu jääb, siis mul on kodus veel.”
Ja nüüd mõned lood veel. Saunapidudest
ja oksendamisest, pinnakatest ja koomilistest juhtumistest, mis olid siis sama
lahutamatud nagu nokamüts ja kolmene bemm.
Oh krt, sain silma märjaks:D
VastaKustuta:) Siis läks lugemise peale kulutatud aeg asja ette.
Kustuta